Tagasikaja Tornid

gothic punk, alternative gothic, melodic deep female vocals, minor guitar riffs

[Intro: Soft bells chiming in the background, dark atmospheric]
Vana linn hingab üle udu,
Kivid mäletavad nimesid,
Mida enam keegi
Ei kutsu.
 
[Verse 1]
Ma kõnnin piki varjude radu,
Mantlihõlm lohisemas vees.
Akendes tantsivad tuhmunud ajad,
Iga klaas on vaikiv portree.
 
Su nimi on kriimustus väraval,
Poolkustunud tontlik täht.
Vaskristi all kellegi kuupäev,
Mis meenutab liigagi palju.
 
[Pre-Chorus: Drums building up, whispering guitars]
Kõik tänavad vaikselt teavad,
Et tulen siia alati hilja.
Igal õhtul ja igal sügisel,
Et sind ma eal ei unustaks.
 
[Chorus: Epic, emotional]
Kajavad tornid, laulge veel!
Kivid sosistamas, mis oli meil.
Aeg vajub maha kui märg lumi,
Su vari on mu õlal, kui sulen silmi.
 
Kajavad tornid, kõlisev kell!
Iga löök on mälestus, mis ei kao sealt.
Me ei kuulu enam neile päevile,
Kuid siin me kõnnime ikka veel.
 
[Verse 2]
Märjad lehed klammerduvad saabastel,
Nagu teele saatmata kirjad.
Sildade all seisev külm peegel,
Näitab mind noorena veel.
 
Mälukaardid ja kulunud fotod,
Sahtlis, mida ma eal ei ava.
Aga siin, selle müüri varjus,
Oled sa liigagi lähedal.
 
[Pre-Chorus: Vocals gaining intensity]
Kõik öisest kaminast jäänud,
Tuhk lendleb ja hõljub mu peas.
Ma kogun neid väikeseid kroone,
Murtud kuningriigi reas.
 
[Chorus: Heavy, soaring melody]
Kajavad tornid, laulge veel!
Kivid sosistamas, mis oli meil.
Aeg vajub maha kui märg lumi,
Su vari on mu õlal, kui sulen silmi.
 
Kajavad tornid, kõlisev kell!
Iga löök on mälestus, mis ei kao sealt.
Me ei kuulu enam neile päevile,
Kuid siin me kõnnime ikka veel.
 
[Bridge: Half-time groove, low dark choir in the background]
Kas mäletad, kuidas kord vihm,
Värvis mustaks me heleda naeru?
Kuidas treppidel vastu kajas,
Sinu sammude rütm.
 
Ma räägin vaid iseendaga,
Aga vastab mulle tuul.
See tuul, mis keerab ümber nurga,
Ja toob su nime taas mu suul.
 
[Chorus: Climax, full power]
Kajavad tornid, laulge veel!
Kivid sosistamas, mis oli meil.
Aeg vajub maha kui märg lumi,
Su vari on mu õlal, kui sulen silmi.
 
Kajavad tornid, kõlisev kell!
Iga löök on mälestus, mis ei kao sealt.
Me ei kuulu enam neile päevile,
Kuid siin me kõnnime ikka veel.
Ikka veel.
 
[Outro: Guitars fading out, only distant bells and choir remain]
Ma kõnnin piki varjude radu,
Kuni varjud mind endasse neelavad.
Ja linn jääb vaikselt seisma,
Sinu pilgu all.

2329/7500

[Intro: Soft bells chiming in the background, dark atmospheric] Vana linn hingab üle udu, Kivid mäletavad nimesid, Mida enam keegi Ei kutsu. [Verse 1] Ma kõnnin piki varjude radu, Mantlihõlm lohisemas vees. Akendes tantsivad tuhmunud ajad, Iga klaas on vaikiv portree. Su nimi on kriimustus väraval, Poolkustunud tontlik täht. Vaskristi all kellegi kuupäev, Mis meenutab liigagi palju. [Pre-Chorus: Drums building up, whispering guitars] Kõik tänavad vaikselt teavad, Et tulen siia alati hilja. Igal õhtul ja igal sügisel, Et sind ma eal ei unustaks. [Chorus: Epic, emotional] Kajavad tornid, laulge veel! Kivid sosistamas, mis oli meil. Aeg vajub maha kui märg lumi, Su vari on mu õlal, kui sulen silmi. Kajavad tornid, kõlisev kell! Iga löök on mälestus, mis ei kao sealt. Me ei kuulu enam neile päevile, Kuid siin me kõnnime ikka veel. [Verse 2] Märjad lehed klammerduvad saabastel, Nagu teele saatmata kirjad. Sildade all seisev külm peegel, Näitab mind noorena veel. Mälukaardid ja kulunud fotod, Sahtlis, mida ma eal ei ava. Aga siin, selle müüri varjus, Oled sa liigagi lähedal. [Pre-Chorus: Vocals gaining intensity] Kõik öisest kaminast jäänud, Tuhk lendleb ja hõljub mu peas. Ma kogun neid väikeseid kroone, Murtud kuningriigi reas. [Chorus: Heavy, soaring melody] Kajavad tornid, laulge veel! Kivid sosistamas, mis oli meil. Aeg vajub maha kui märg lumi, Su vari on mu õlal, kui sulen silmi. Kajavad tornid, kõlisev kell! Iga löök on mälestus, mis ei kao sealt. Me ei kuulu enam neile päevile, Kuid siin me kõnnime ikka veel. [Bridge: Half-time groove, low dark choir in the background] Kas mäletad, kuidas kord vihm, Värvis mustaks me heleda naeru? Kuidas treppidel vastu kajas, Sinu sammude rütm. Ma räägin vaid iseendaga, Aga vastab mulle tuul. See tuul, mis keerab ümber nurga, Ja toob su nime taas mu suul. [Chorus: Climax, full power] Kajavad tornid, laulge veel! Kivid sosistamas, mis oli meil. Aeg vajub maha kui märg lumi, Su vari on mu õlal, kui sulen silmi. Kajavad tornid, kõlisev kell! Iga löök on mälestus, mis ei kao sealt. Me ei kuulu enam neile päevile, Kuid siin me kõnnime ikka veel. Ikka veel. [Outro: Guitars fading out, only distant bells and choir remain] Ma kõnnin piki varjude radu, Kuni varjud mind endasse neelavad. Ja linn jääb vaikselt seisma, Sinu pilgu all.

0/500