[Verse] Kildudeks purunen, klaas teel laiali, Särav valgus, kui kuu peeglis kajali. Õhk täis vaikust, süda tuksub harali, Sõnad nagu vihm, aga mõte hajali. [Chorus] Kui ma kukun miljoniks killuks, Kas keegi mind kokku veel liidab? Kas iga killu sees peitub tõde, Või kaob kõik, kui tuul mind viib? [Verse 2] Tuhk lendab, taevas tuhmunud halliks, Elu mosaiik, mustrid lõhutud kalliks. Võtan iga tüki, hoian, nagu kulda, Kuid kas tervikust jääb alles vaid mulda? [Prechorus] Küsin, kas aeg meid parandab, Või lihtsalt kõik katkist varjab? [Chorus] Kui ma kukun miljoniks killuks, Kas keegi mind kokku veel liidab? Kas iga killu sees peitub tõde, Või kaob kõik, kui tuul mind viib? [Bridge] Flööt laulab, nagu mets hüüab öösel, Kusagil sügav sees, vastus köisel. Kõik killud, mis kukkusid, säravad endiselt, Kuid mina otsin tervikut, mõte lendleb metsikult.
