Mineviku võrk

**Pealkiri: Mineviku Võrk** **Salv 1** Ma kõnnin mööda eilseid radu jalge all on põhjata tee kõik sõnad, mis jäid ütlemata tulevad vaikides vastu mul veel Varjud hiilivad üle hommiku nagu keegi kaotaks päikese igal hingel on küsimus kas ma jään siia või astun lihtsalt läbi **Eelrefrään** Ma tean, et aeg ei ravi kõike mõni haav see jääbki lihtsalt mulle aga sügaval mu sees kuskil vaikuses hakkab kasvama uus lootus **Refrään** Kui maailm on pime ja tormid mu sees ja minevik tõmbab mind tagasi veel siis hoian ma kinni neist hetkedest kus valu kaob ära ja algab uus päev Kui mõtted on karjed ja süda on jääs ma muran need lõngad, mis hoidsid mul käest las mineviku ahelad mu ümbert kaovad et näha, kui eredalt praegune loojang mind hoiab **Salv 2** On mälestustel oma keel mis sosistab öös liiga valjult ma püüan neid tardunud pilte sees lahti lasta, kuid hoian veel kaugust Kõik kohad, kuhu end peitsin kord on täna mu ees ilma usteta ma seisan siin tühjade pihkudega ja õpin end ise usaldama **Eelrefrään** Ma tean, et aeg ei kustuta kõike mõni lugu jääbki mu nahale aga kuskil seal haavade äärtel tärkab jõud, mida kartsin veel leida **Refrään** Kui maailm on pime ja tormid mu sees ja minevik tõmbab mind tagasi veel siis hoian ma kinni neist hetkedest seal kus valu kaob ära ja algab uus päev Kui mõtted on karjed ja süda on jääs ma muran need lõngad, mis hoidsid mul käest las mineviku ahelad mu ümbert kaovad et näha, kui eredalt praegune loojang mind hoiab **Sild** Ma lõikan lahti kõik nähtamatud niidid mis seovad mind endise minaga las vihm peseb maha mu appi hüüded ja jätab vaid mustri, mis räägib: ma jäin ellu Kui ma kukun taas endistesse lugudesse ma meenutan: täna on päriselt siin iga hingetõmme on väike võit iga päikesekiir on uus algus minuski **Vaheosa** Ma ei unusta, aga ma ei jää las mälestus olla, kuid mitte mu hääl ma seisan su ees oma haavatud näol ja valin kord jälle: ma jään siia see valgus hoiab mind. **Refrään** Kui maailm on pime ja tormid mu sees ja minevik tõmbab mind tagasi veel siis hoian ma kinni neist hetkedest seal kus valu kaob ära ja algab uus päev Kui mõtted on karjed ja süda on jääs ma muran need lõngad, mis hoidsid mul käest las mineviku ahelad mu ümbert kaovad et näha, kui eredalt praegune loojang mind hoiab **Lõpp** Ja kui homme taas tõuseb uus imeline päev ma vaatan ta poole, kuigi pisarad silmis sest iga kord, kui pimedus tagasi teel ma tean, et ka tema kord möödub ja kaob ja mina jään siia — elus ja vaba.