**I salm** Lapsepõlve tuuled viisid ema teele linna, kus on munakivid, Toome mäele öö oli külm ja võõras- süda hirmul kuni taadike ta leidis Tartu kõrval tänavalt Vanas mantlis, lahke pilk ja kortsus kä ed ütles: "Tule, latseke, meilt sa sooja saad" ukse kõrval hõõgus tuli, kodu lõhnas soojalt võõras linn sai äkki sõbraks, nagu õnnetooja **Refrään** Tartumaa ja, õhtu üle Emajõ e süda leiab südame, kui juhatab sind tee võõrast toast saab kodu, võõrast käest saab abikäsi kui saadab lahkus sind, siis usu sa ei väsi Tartumaa , ja vaikne süda rõõmsaks saab ühest väiksest kohtumisest sünnib muinasmaa ja sõprus mida jäävad kandma aastad need ning sõprus mida saadavad ristuvad teed **II salm** Memm see naeris tasa, poolik põll oli ees pani leiva lauale, ja ütles: "Ole veel" nurgas istus tüdruk, silmad nagu allikad kahe lapse vahel tekkis kohe mõistmine Nad joonistasid paberile linna teid palju unistusi ühte päeva mahub neil võõras linnaõhk sai äkki neile omaseks igas sammus väike koduhoov ja hommik tasane **Refrään** Tartumaa , ja õhtu üle Emajõ e süda leiab südame, kui juhatab sind tee võõrast toast saab kodu, võõrast käest saab abikäsi kui saadab lahkus sind, siis usu sa ei väsi Tartumaa , ja vaikne süda rõõmsaks saab ühest väiksest kohtumisest sünnib muinasmaa ja aastaid kandev sõprus mis saadab sind Tõeline sõprus, mis kasvab sinu sees kaks tüdrukut üks väike hetk mis oli imeline **** Aastad läksid mööda, aga linn jäi samaks, telefon, ja kirjad olid turvaline sadam üks naer ning laul – ja muu on ikka sama Nüüd nad lahkelt lobisevad teise ilma väravas **III salm** Nüüd ema jutustab, kui õhtu langeb maale kuidas vahel elu juhib ringiga su käike kuis oli Tartu tänaval, kus “võõras” taat seal kõnnib võib muutuda seal paigaks, kust su sõprus kord nii algab Ta vaatab aknast välja, Tartu tuled re as ütleb: "Kõik mu ilusaimad mälestused olid just se al kuskil nende majade ja tänavate vahel elab ikka edasi see ime sõprusahel **Refrään** Tartumaa , ja õhtu üle vee süda leiab südame, kui juhatab sind tee võõrast toast saab kodu, võõrast käest saab abikäsi kui saadab lahkus sind, siis usu sa ei väsi Tartumaa , ja vaikne süda rõõmsaks saab ühest väiksest kohtumisest sünnib muinasmaa ja aastaid kandev sõprus mis kasvas vaikselt sees kaks tüdrukut ja veel üks väike hetk mis imeline **** Lapsepõlve lugu jääb igavesti kestma ühe taadi ukse taga hakkab süda peksma ja kui keegi eksib linna õhtuhämaruses siis ehk kuskil ootab jälle, südamlik ja abivalmis sõber Tõeline sõprus – vaikne, hooliv, hea algab vahel lihtsalt sellest, et sa julged abi küsida. Nüüd kahekesi pilvepiiril kõigutavad jalgu ja kahekesi naeravad nad oma tehtud nalju,
0/500