[Salm 1] Alguses ei tahtnud uskuda, et kõik võib nii lõppeda. Hoidsin kinni sellest, mis oli juba kadunud. Päevad läksid üksteise järel, kuid sina enam ei tulnud. Ma ootasin veel, kuigi vastust enam polnud. [Eelrefrään] Aeg ei küsinud, kas olen selleks valmis. Ta lihtsalt õpetas iga päev natuke rohkem. [Refrään] Tasapisi andestan endale, tasapisi lasen lahti. Tasapisi harjun vaikse toaga, kus sind enam pole. Tasapisi saan sinust üle, tasapisi kaob igatsus. Ühel hommikul märkan lihtsalt — ma ei otsi sind enam. [Salm 2] Tasapisi lõikan läbi kõik, mis meid veel sidus. Õpin lahkumist vastu võtma, isegi kui see teeb haiget. Minevik jääb seljataha, mälestused tuhmuvad. Mis kunagi murdis, ei hoia mind enam kinni. [Bridge] Tasapisi ei puutu see enam minusse. Tasapisi unustan, mis meid kunagi ühendas. Ma ei muutu kiviks, lihtsalt õpin edasi elama. Ja ühel päeval olen jälle mina ise. [Lõpurefrään] Tasapisi andestan endale, tasapisi harjun üksindusega. Tasapisi saan sinust üle, enam ei vaata tagasi. Tasapisi algab uus hommik, millel pole enam valu. Tasapisi leian jälle enda naeratuse.
