Kui õhtu langeb üle maa ja tähed süttivad siin taas, siis kuulen tuult, mis sosistab, et aeg ei kao siit iialgi. Kõik teed, mis viinud mind on siit, veel kannavad mu jälgi teel, ja iga unistus, mis elab, jääb helisema südames. [chorus] Igavik, kanna mind valguse poole. Igavik, hoia mu laulu veel alles Kui kõik muu kaob ja vaibub kord, jääb armastus me hinge veel. Igavik, sa oled minu tee. [verse] Kui hommik sünnib vaikusest ja päike tõuseb üle vee, siis tunnen, et ka kõige kaugem unistus võib tulla minu teele. [chorus] Igavik, kanna mind valguse poole. Igavik, hoia mu laulu veel alles Kui kõik muu kaob ja vaibub kord, jääb armastus me hinge veel. Igavik, sa oled minu tee. [verse] Nii sammun läbi päevade, kus lootus saadab vaiksel väel, ja südames on väike tuli, mis põleb läbi aja veel. Ja kui kord vaikib viimne kell, ning hajub päevade pikk tee, siis valgus on mu saatja hell, ta kutsub mind veel edasi. [outro] Ei lõpe laul, ei kao mu lootus, kui süda endas tõde teab - et armastus on tugevam kui aeg,
