**Verse 1** Minevik on mässind oma võrku mind nagu paksu uttu, kust ei näe tulevikku-sind igast sammust saan ma uue sõlme mis mu ümber vaiksel pingul veab Õlad väsind raskest koormast , mida kannan ise panen lukud, ise valvan kuid sees on karje, mis ei mahu sellesse võrku, kuhu tahtmatult sattusin **Pre-Chorus** Kõnnin ringi mööda sama rada seal sama kivi, sama kurbade laul aga kuskil minus hõõgub säde mis ei luba mul jääda siia kauaks **Chorus** Saatuse tuul, kas kuuled mind? palun muuda, palun kanna mind tee katki need mineviku ahelad mis mu samme hoiavad tagasi Vabasta mind, et saaksin tõusta üle varju, mis mind kinni hoiab annan käe ja palun vaiksel häälel: aita mul tunda jälle tuge päikesest **Verse 2** Iga mälestus, mis on mu sees seisan nende vahel paljajalu püüan aru saada, kes ma olin et ei kardaks saada kellekski kes võõras mul Ööd on pikad, täis nad vaikseid süüdistusi mõtteid, mis mind viivad tagasi aga süda sosistab: “Sa tead, Sa oled siia oodatud **Pre-Chorus** Kõnnin ringi, aga märkan täna et on ka rada, mida pole olnud näha peidus rohu all on algus uus ja seesmiselt see kutsub mind vaikselt **Chorus** Saatuse tuul, kas kuuled mind? palun muuda, palun kanna mind olen katki mineviku ahelatest mis mu samme hoiavad tagasi Vabasta mind, et saaksin tõusta üle varju, mis mind kinni seob annan käe ja palun vaiksel häälel: aita mul tunda jälle tuge veidi päikesest **Bridge** Kui ma kukun, ära jäta mind siia õpeta mind nägema valguse viha mis põletab mu ümbert need köied et saaksin olla lõpuks enda poolel Las vihm peseb maha vana hirmu las jää murdub jalge alt ma valin täna esimese sammu mis ei alga enam hirmunult **Breakdown (vaiksem osa)** Ma ei taha kanda enam neid ahelaid ei taha olla vaid eilne vari mu süda palub uut hommikut kus ma ei karda oma valgust **Chorus** Saatuse tuul, kas kuuled mind? palun muuda, palun kanna mind katki nendest mineviku ahelatest mis mu sammu hoiavad tagasi Vabasta mind, et saaksin tõusta üle varju, mis mind kinni seob annan käe ja palun vaiksel häälel: aita mul tunda jälle tuge veidi päikesest **Outro** Astun tasakesi üle läve kus ei juhi mind vaid eilne hääl kus iga hingetõmme meenutab et olen rohkemat kui mu minevik ja ahelad Ja kui hommik viimaks puudutab mu meelt tean, et tõusen, isegi kui veidi veel aga päike annab mulle märgi: “Sa oled vaba, usu endasse sa oled seda väärt .”
