**I salm** Lapsepõlve tuuled viisid ema teele linna, kus on munakivid, Toome mägi öö oli külm ja võõras- süda hirmul kuni taadike ta leidis Tartu vaiksel tänaval Vanas mantlis, lahke pilk ja kortsus kä ed ütles: "Tule, latseke, meilt sa sooja saad" ukse kõrval hõõgus tuli, kodu lõhnas soojalt võõras linn sai äkki sõbraks, nagu oleks kodus **Refrään** Tartumaa ja, õhtu üle vee süda leiab südame, kui juhatab sind tee võõrast toast saab kodu, võõrast käest saab abikäsi kui saadab lahkus sind, siis usu sa ei väsi Tartumaa , ja vaikne süda rõõmsaks saab ühest väiksest kohtumisest sünnib muinasjutt ja aastaid kandev sõprus mis tekkis sellest kohtumisest kaks tüdrukut ja üks väike laste jutt **II salm** Memm see naeris tasa, poolik põll oli ees pani leiva lauale, ja ütles: "Ole veel" nurgas istus tüdruk, silmad nagu allikad kahe lapse vahel helkis mõistmine Nad joonistasid paberile linna teid palju unistusi ühte päeva mahub veel võõras linnaõhk sai äkki nende omaks igas sammus väike koduhoov ja hommikromanss **Refrään** Tartumaa , ja õhtu üle vee süda leiab südame, kui juhatab sind tee võõrast toast saab kodu, võõrast käest saab abikäsi kui saadab lahkus sind, siis usu sa ei väsi Tartumaa , ja vaikne süda rõõmsaks saab ühest väiksest kohtumisest sünnib muinasjutt ja aastaid kandev sõprus Tõeline sõprus, mis kasvas vaikselt sees kaks tüdrukut ja üks väike ime teel **** Aastad läksid, linn jäi samaks, üks telefoni kõne, üks naer – ja kõik on jälle sama Nad olid kõrval igas tormis pulmapäevast haiglani, igas eluvormis igas naerukurrus, igas vaikses hetkes oli õhtu soe ja sõbralik me sees **III salm** Nüüd ema jutustab, kui õhtu langeb maale kuidas vahel elu juhib ringiga su käike kuis Tartu tänav, kus “võõras” taat seal kõnnib võib saada paigaks, kust su sõprus kord nii algab Ta vaatab aknast välja, Tartu tuled re as ütleb: "Kõik mu ilusaimad mälestused on just se al kuskil nende majade ja tänavate vahel elab ikka edasi see ime sõprusahel **Refrään** Tartumaa , ja õhtu üle vee süda leiab südame, kui juhatab sind tee võõrast toast saab kodu, võõrast käest saab abikäsi kui saadab lahkus sind, siis usu sa ei väsi Tartumaa , ja vaikne süda rõõmsaks saab ühest väiksest kohtumisest sünnib muinasjutt ja aastaid kandev sõprus mis kasvas vaikselt sees kaks tüdrukut ja üks väike ime teel **** Lapsepõlve lugu jääb igavesti kestma ühe taadi ukse taga hakkab süda peksma ja kui keegi eksib linna õhtuhämaruses siis ehk kuskil ootab jälle, mõni südamlik ja abivalmis sõber Tõeline sõprus – vaikne, hooliv, hea algab vahel lihtsalt sellest, et sa julged abi küsida.
0/500