Elu kaob kui linnutiivul, üle hommikuse vee, vaiksed hetked, kuldsed viivud jäävad saatma meie teed. Aeg meid kaasa viib kui jõgi, voolab läbi päeva ,öö. Mälestused südant hoiavad, valgustades meie teed. Aeg meid kaasa viib kui jõgi, peatada ta voolu ei saa. Kuid kõik hetked, mida armastame, jäävad meiega ikka veel. Päevad langevad kui lehed, sügisetuules keereldes, ent neis peituvad kõik ehedad unistused, mis kord said teoks. Aeg meid kaasa viib kui jõgi, voolab läbi päeva ja öö. Mälestused südant hoiavad, valgustades meie teed. Aeg meid kaasa viib kui jõgi, peatada ta voolu ei saa. Kuid kõik hetked, mida armastame, jäävad meiega ikka veel. Nii me käime läbi aja, pilk kord minevikku viidud veel, kuni õhtu vaikselt maja katab rahu, valgus teel. Aeg meid kaasa viib kui jõgi, kuid ta kaasa viib ka meid. Südamesse jäävad laulud, mis kord ühendasid teid.
0/500