Tuli tantsib vaikselt öös, vihm ta kõrval laulab. Leegis helgib minu tee, hing vaid vaikust kuulab. Tuli ja vihm, koit ja ehs, kaks teed, mis saavad üheks. Üks mind soojendab, teine peseb puhtaks, ja süda leiab rahu lõpuks. Tuli ja vihm – elu kaks poolt, koos õpetavad armastust. Kui lasen lahti kõigestvsnast, Siis alles vaid tule valgus. Iga piisk toob uue lootuse, iga leek viib hirmud kaasa. Loodus sosistab tasa mulle: „Armastus ei kao iial.“ Tuli ja vihm, koit ja eha, kaks teed, mis saavad üheks. Üks mind soojendab, teine peseb puhtaks, ja süda leiab rahu lõpuks. Tuli ja vihm – elu kaks poolt, koos õpetavad armastust. Kui lasen lahti kõigest vanast, jääb alles tule valgus. ( Kui viimne leek kord vaibub vaikselt ja vihm veel sosistab mu nime, siis tean, et armastus on alles – ta elab igas südames.
0/500