Kõik mu liblikad on surnud, nende värvid neelas öö. Mida armastan, see kaob, raudne uks, mis sulgub ees. Nii pehme oli sinu terav piir, et ei märganud, kuidas langesin ma… Palun teeskleme veel hetk, et lõppu pole veel.. Kui kaovad sammud ja vaikib kõik, siis süda veel edasi lööb. Oh elu, palun tantsi minuga veel, Hoia kinni mu käest. Kui maailm magab ja öö pole läind, Siis lõppu pole veel… Räägi mulle veel üks unejutt... Lõppu pole veel. Kõik, mis kaob, jääb varju veel, Aga süda edasi lööb. üksi tantsin sel teel, ja öö on minu sees. Ma tundsin tera alles siis, kui enam ei saanud taanduda. Las teeskleme veel hetk, et lõppu pole veel. Üks tants veel. Hoia kinni mu käest. Kui maailm ärkab taas, siis lõppu pole veel. tantsi minuga veel. ära lase lahti mu käest. Palun teeskleme veel
